Sinep, sinepiseemned, lehtsinep

Sinepitaim kuulub ristõieliste sugukonda, nagu näiteks kapsas, kaalikas või redis. Euroopas on levinuim on kollaseseemneline suhteliselt mahedamaitseline valgesinep (Sinapis alba), aga Dijonis kasutatakse musta sinepit (Brassica nigra). Selle seemned on kibedad, kergesti varisevad, seetõttu tuleb hinnalist saaki korjata käsitsi. Tuntakse veel pruunsinepit. See on mustast pisut mahedam ja masinaga korjatav. Sinepiseemned sobivad nt jogurtikastmete ja aedviljatoitude maitsestamiseks, hoidisemarinaadides ja kasutatakse laialdaselt ka aasia köögis. Valge sinepi noori lehti hakati keskajal Inglismaal ja Saksamaal kasutama varajase kevadise köögiviljana ning hiljem aretati ka rida leherohkemaid sorte, mida kutsutakse ka lehtsinepiks. Siiski leiab lehtsinepil rohkem kasutust seemnepulber, millest on tänapäeval valmistatud nn magusad sinepid (vt allpool). Lehtsinepi ehk valge sinepi lehed sisaldavad 1,7-4,5 mg% karotiini, 60-80 mg% C-vitamiini, 20 mg% rutiini ja küllaldaselt vajalikke mineraalaineid, milledele lisanduvad immuunsüsteemi tugevdavad ning kasvajate rakke pärssivad sinepiõlid. Lehtsinepist saab head salatit koos noorte mädarõika- ja mustsõstralehtede ja murulauguga. Hästi sobib ta juustu- ja suitsukalasalatitesse koos õunte ning rediste ja rõigastega. Inglise sinep: tugevamaitseline ja kollakas (värvi annab kollajuur). Tuntuim on Colman's firma sinep. Serveeri rostbiifi, singi ja tugevamaitseliste juustude kõrvale. Üks vürtsikamatest sinepitest. Dijoni sinep: veiniga segatud, mahe, hele ja siledakoeline sinep. Kasuta toiduvalmistamisel ja liharoogade lisandina. Prantsuse sinep: tume, mahedamaitseline ja aromaatne. Maitsestatud ürtidega, kreemjas ja mahe. Sobib linnuliha ja külma liha juurde ning majoneesi maitsestamiseks. Ameerika sinep: mahe ja veidi magus, kasuta burgerite ja hotdog'ide maitsestamiseks. Teraline sinep: sobib salatikastmetesse ja marinaadidesse.